ÕHKSOOJUSPUMBAD

Igapäevaselt satume me kasutuslubade taotlemisel silmitsi probleemiga, kus ehitise omanik on paigaldanud hoonesse õhksoojuspumba s.h. siis välimise agregaadi. Tavapärane selgitus kinnisvara omanikel on antud teemal lihtne, see on ju nagu külmkapp, mille köögis nurka tõstad ja pistikusse torkad. Mis luba selleks vaja on?

Vastavalt kehtivale ehitusseadustikule aga käsitletakse soojuspumba paigaldamist kui ehitamist. Ehitusseadustiku § 4.  Ehitamine, (3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet.

Seega peaks soojuspumba paigaldamisele eelnevalt koostama vastava ehitusprojekti ning esitama kohalikule omavalitsusele ehitusteatise. Selle teavitatuks lugemisel KOV-i poolt, tuleks paigaldada soojuspump ning seejärel teavitada KOV-i selle kasutamisest ehk esitada soojuspumba pass ning kasutusteatis.

Juhul, kui soojuspump on paigaldatud õigusliku aluseta ehk ehitusteatist esitamata ning see on teostatud enne 2015 aasta juuli kuud, siis saab seda ilmselt legaliseerida läbi kasutusteatise menetluse. Ilmselt seetõttu, et eri piirkondades on erinevad nõuded soojuspumba paiknemise ja varjamise osas.

Näiteks Nõmme linnaosa üldplaneering sätestab järgmist – Õhksoojuspumba seadmeid võib kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, hoonesse või soklile varjatud kujul (kaetud puitrestiga, sokli või seinapinnaga sama värvitooni). Ehk kui olete pumba paigaldanud Nõmmel otse tänava poole ja seina peale, siis võidakse nõuda selle ümbertõstmist või leebemal juhul selle varjamist fassaadiga samas toonis puitrestiga näiteks.

Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et KOV võib nõuda ka soojuspumba müra mõõdistust, et teha kindlaks, kas naabriteni jõudev müra ei ületa piirnormi.

VÄIKEEHITISTE EHK ALLA 20m2 SUURUSTE HOONETE PÜSTITAMINE

1 juulist 2015 hakkas kehtima ehitusseadustik, mis ei nõua enam alla 20,0m² ehitisealuse pindalaga ehitiste püstitamisel, ümberehitamisel või lammutamisel nendele lubade taotlemist, teavitamist või kooskõlastamist kohalikus omavalitsuses. Ehk kui tekib plaan kinnistu omanikul hakata oma kinnistule püstitama alla 20,0m² ehitisealuse pindalaga kasvuhoonet, kuuri, sauna vms siis seaduse järgi oleks nagu vabad käed – tee kuidas, kuhu ja mil moel tahad, kedagi ju teavitama ei pea.

Päris nii see aga ei ole, kuigi kohaliku omavalitsusega kooskõlastamise nõue puudub, käsitletakse igasuguse ehitise s.h. kuni 20,0m² ehitisealuse pindalaga hoone püstitamist siiski ehitamisena ning sellele kohaldatakse ehitisele ja asjakohasel juhul ka ehitamisele esitatavaid nõudeid. Ehk kuigi sa ei pea kedagi püstitamise kavatsusest teavitama, pead sa siiski ise veenduma, et soovitud ehitis vastaks ehitamisele ja ehitisele esitatavatele nõuetele. Ehitatav ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega.

Tavapäraseks on ju omal kinnistul näiteks kuuri püstitamine kinnistu nurka või piiri äärde, sinna ta ju sobib, eemal muust. Siinkohal aga peab teadma seda, kas sinna ikka tohib ehitada. Esimene küsimus on, kas kinnistu kohta kehtib detailplaneering ning kui kehtib, siis tuleks selgeks teha, kas vastavalt detailplaneeringule on lubatud hoonete püstitamine kinnistu piirile või on seal sätestatud ehituskeeluala/hoonestusala, kuhu ei tohi/tohib hooneid/rajatisi püstitada. Samuti tuleb jälgida seda, et naaberkinnistul paiknevate hoonetega oleks tagatud nõutav tuleohutuskuja 8,0m, mis piiraks tule levikut naaberehitistele määratud aja jooksul ning hoone vastaks muudele tuleohutusnõuetele s.h. näiteks sauna rajamisel, kus paikneb tahkeküttekolle.

Samasugused nõuded kehtivad ka näiteks varjualuste ehk rajatiste kohta, s.h. alla 20,0m² ehitisealuse pindalaga rajatiste puhul, sest näiteks tuleohutuslikult rakendatakse kuja nõuet ka rajatistele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Ehk kokkuvõtlikult on igasuguse ehitise ehitamisel nõutav asjakohastest seadustest ja määrustest kinni pidamine, kuid alla 20,0m² ehitusaluse pindalaga ehitiste puhul langeb vastavuse kontrollimise kohustus/vajadus omanikule endale.